oeh oeh

igatsen neid aegu

kui olin väike poiss

kõndisin endast suurema saksofonikohvriga

läbi Jõhvi linna muusikakooli

inimesed vaatasid küsivalt ja muigasid

ise olin enda üle kuradima uhke

mängida kuldset pilli

vot see oli alles midagi

mitte mingi kuradi plokkflööt või viiul

aga nüüd vananed ja vananed

kasvad kohvritest suuremaks

inimesed ei vaata enam

linnadki muutuvad

mõtled, et raisk,

4,5,6 aastat

mis on see elumastaabis võetuna

absoluutselt midagi

ometigi nii palju, mida mäletada

nii palju, mida taga naerda ning nutta

kontrollimatu mäluterror

ning miski ei kaitse mind selle eest

kui nostalgia kortermajja jõudis,

olid inimesed ammu juba läinud

ELU ON HEA NING ELADA ON HEA

Из поэмы «Хорошо!» (1927) Владимира Владимировича Маяковского (1893-1930):


Я земной шар чуть не весь обошел,—
и жизнь хороша, и жить хорошо.
А в нашей буче,
боевой, кипучей,
и того лучше.

][];'['];';;;;;;;;;;;;;;;;

v]ta v]ta v]ta raisk
ja ime lahti

tung armastus j'lestus kannatus
radikuliit meningiit perseniit

sitamaja tapamaja kalamaja

v]ta v]ta v]ta raisk
ja ime lahti

jumal
halasta mu patuse hinge peale

haigena aprillist

kui kõditav on olla eksootika. vaatamata sellele, et minu linnas ei käi turiste. eksootika võib olla mitut moodi, ka kaaskaaslejate keskel. aga selle jaoks on teine aeg. praegu on vinge tunne olla palaviku poolt maha murtud, kaanida sooja vett ja tunda ennast petetuna, hüljatuna, eriti erilisena, kuna olen vabatahtlikult luku taga näotus Ida-Eesti korteris. vürtsi lisab asjale see, et harjumatuna tunduv haigushoog tapab kuidagi neid otsatuid mõtisklusi. nagu tont mööda koridori kõndides saab väga ladusalt selgeks, kuivõrd tühised on kõik need taotluslikud rollid, millesse sisse elame. kaheldav, kui suureks luuletajaks sind lõpuks ikkagi peetakse, kui jood ära kanistri punast veini, sööd kuivikuid ja kritseldad vineerile. võid teha seda kõike ja olla ikkagi piiramatult pime. liiga palju aega raiskame vihkamisele, liiga palju ülereklaamitud "Isiksus" olemisele. kõike saab maha müüa. ja ma kas usun või mitte. serveeri ennast ainult mitte üleküpsetatuna

kuidas kuuled, nõnda talitad

ORIGINAALSUS TULEB ÄRA KEELATA
millised need originaalsed inimesed on ? Originaalsete tegude põhimass on kriminaalkoodeksis üles loetud, kahjuks pole originaalsete inimeste nimekirja veel lisatud.

LUUA TULEB AJUGA
mitte naiselike emotsioonidega, hetkemeeleoludega. Naised on just need, kes tundlevad, naiste luule on näiteks üks kohutav ila.

AJU ASUB PEAS :













SPONTAANSUS ON SAMUTI VIGA
inimene jõi ennast täis või kuulis vihmapiisa lärtsatust, sai elamuse ja vormistas kakajunni, installatsiooni, kontseptsiooni. Ometi ei saanud ta elamust mitte junnist, vaid vihmapiisast.

KEEGI EI SAA SU KAKAJUNNIST ELAMUST
ja kui, siis kakaelamuse. Spontaanselt ei kuku leht ka puu otsast.