haigena aprillist

kui kõditav on olla eksootika. vaatamata sellele, et minu linnas ei käi turiste. eksootika võib olla mitut moodi, ka kaaskaaslejate keskel. aga selle jaoks on teine aeg. praegu on vinge tunne olla palaviku poolt maha murtud, kaanida sooja vett ja tunda ennast petetuna, hüljatuna, eriti erilisena, kuna olen vabatahtlikult luku taga näotus Ida-Eesti korteris. vürtsi lisab asjale see, et harjumatuna tunduv haigushoog tapab kuidagi neid otsatuid mõtisklusi. nagu tont mööda koridori kõndides saab väga ladusalt selgeks, kuivõrd tühised on kõik need taotluslikud rollid, millesse sisse elame. kaheldav, kui suureks luuletajaks sind lõpuks ikkagi peetakse, kui jood ära kanistri punast veini, sööd kuivikuid ja kritseldad vineerile. võid teha seda kõike ja olla ikkagi piiramatult pime. liiga palju aega raiskame vihkamisele, liiga palju ülereklaamitud "Isiksus" olemisele. kõike saab maha müüa. ja ma kas usun või mitte. serveeri ennast ainult mitte üleküpsetatuna