novembrine eesti haiku

 haukan leiba
rüüpan peale viina
sakummiks sind

eile õhtul
inventuurisin su
hulle silmi

täna täna
laulad mulle valet
loovsongi öös

küll on kena
su uus maastur   on hirm
hirve silmis

ühtne raha
haiseb kirstus ikka
isalikult

pühal päeval
jääb ära rongkäik näe
kus lipp roomab

elagu kõik
me armsamad keldrid
uue elu ving

iidol kord läks
mu akna alt läbi
ma ei teadnud

aovalgeks maa
oli end vahetand
millekski uueks

teki taga
ajalehe silmad
aduvad mind

kole nägu
oli eile raadios
kajastus õud

novembrine jaapani haiku

tõuseb lehtedel
kahvatu sünnikuma
tuul kaob kõrvale

kuigi november
unuvad sandid meelest
lase sisse külm

vihm ja sügise
leheheeliksid kaovad
laterna pihus

ihaldad väga
igihaljust kuna talv
kingib värina

kraavipervel sind
tahan ja vajun alla
muda lakub kätt

tulen üle vee
nagu tundmatu ämblik
pane mind tasku

voolin veest kratti
küljeluust kurba kaaslast
metsale sirmi

libisen rohul
vares ei tunne mind ära
ehk olen võõras