seda käehoidmist ei olegi olnud

polnud lubatud lubada tulla

kõik vale ent syyd ju ei olnud

möödub aasta ja veel

kraabib sõnadel peale

nagu matustel pihk

mõne peotäie liiva

ja mulla

-----

uskusin tundus et pildid ja meel

on lõplik ja teisiti yldse ei või

nyyd talvi kolmkymmend ja lisaksin veel

et mida see sulle va rumal peast tõi

jah pole soodukaid otsind

palju hinnaalandust teind

olen piisavalt yksi 

ukselt uksele käind

kuid nii näruselt tundmas kui ennast

olen harva teid näind