kuskil eksisteerivate standardite järgi

on sinu käsutusse antud märgid ja komad

ilmselge jultumus

ja egoismi ilming

minu sõnad on pimedas laiali

seal näeme ilmselt

kindlasti

siis ytled kuis oli

 talveöö salv kell null 33

on laetud sinu poolmantliga

tark tõstab käed ja langeb

näoli hange

kaks auku kuklal

kolmas on sisehaav

 konservipurgi sisu mida saatus meil serveerib

yldiselt šokeeriv on ja jälgiks prepareerib

laegast mis on lahti ilma tinata ei sulge

enda peegelpilti plekil vaadata ei julge

ymbrikus on kutse publik tuleb viimseks kellaks

käsi väriseb ja hinges läheb järsku hellaks

astud lavale ja avad selle mis on antud

tuled vilguvad ja sina

joovastusest kantud

esine nyyd hästi

sul on sõnad ammu peas

loe sildilt kuidas võiks ja kästi

mis vabadus

ja järgmine on juba reas

 seda käehoidmist ei olegi olnud

polnud lubatud lubada tulla

kõik vale ent syyd ju ei olnud

möödub aasta ja veel

kraabib sõnadel peale

nagu matustel pihk

mõne peotäie liiva

ja mulla

-----

uskusin tundus et pildid ja meel

on lõplik ja teisiti yldse ei või

nyyd talvi kolmkymmend ja lisaksin veel

et mida see sulle va rumal peast tõi

jah pole soodukaid otsind

palju hinnaalandust teind

olen piisavalt yksi 

ukselt uksele käind

kuid nii näruselt tundmas kui ennast

olen harva teid näind