must pole lendajat mu tiibu

katab veniv mustjas samet

ja olen uinunud

ei liigu

yles tõusta pole minu amet

ja pysti tõusmisteks mul pole mingit sihti

mul pole vaja yles ärgata ja minna

pimedust on maailmas mitu kihti

sind unes yks

ja voodi tyhi

kord koidab

leian vaibalt

sinna unustatud

kinda