öö synkjate õitega
lasta ebemeil langeda
tuulel siduda köitega
sealt latvate vahelt kus
algab nahkhiirte lend
lasen kustuda väävlina
maha põletan end
neilt pilet ja kutse
kes läinud on varakult
seisan yksinda joonel
seisan kohvrita varatult
kui elusidesõnana
jääb kõlama paraku
keegi las vihmana
syljaku
salaku
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar