:::
- kus sa oled
tuled sa varsti
kas sa süüa tood
- oled sa midagi söönud
- leiba sõin
- ma tuleks siis varsti
aga istuks veel
- olgu tule kui tuled
ma magan vahepeal natuke
ma ei saanud eg saanud
mindud
kui peab minema hakkama
tuleb tegutsemisvunk
mis siis et kogu päev
on enne maha molutatud
korraga
ma toksin klahve nagu rähn
või õmblusmasin
ja muudkui mõtlen
et kohe-kohe lähen
poole öö peal
ostsin neli kanakoiba
külmad rasvased vastikud
avasin ettevaatlikult ukse
raadio mängis
sa norskasid vaikselt
panin panni pliidile
ja kopsiku veega
istusin arvuti taha
seisid vaikides köögiuksel
- ajasin su üles
- jah ma magasin natuke
ei hakka praegu sööma
ma pean vara tõusma
läksid tagasi magama
vaatasin pliiti
vesi suhises
pann prõksus
võtsin tulise panni
tõstsin kraanikausi juurde
kallasin keemahakkava vee
valamust alla
und polnud
olin end erksaks kirjutanud
ja seekord sa ei küsind
kas ma juba magama tulen
istusin tugitooli
akna all
olin ergas
ja pea oli tühi
ma isegi ei mäleta
kas ma mõtlesin
et kas armastan sind
aga praegu mõtlesin
ja tean isegi vastust
sellele lihtsale
küsimusele
:::
pannkoogid üksinduses advendiajal
olavi pani feisspuuki üles
et tal on neli purki
maasikamoosi
ja ta teeb pannkooke
ja et tulge meile teeme peo
ma ei läinud külla
aga pannkoogiisu tuli peale
mul oli pool purki
pohlamoosi
mille kinkis olavi
kui elas veel koos monikaga
ja poeg kaarel oli ka
olavi juures
küllap see hea hapu moos
oligi monika tehtud
ja nüüd teeb olavi
pannkooke ihuüksi
ja kirjutab romaani
keskea kriisist
päev edenes timmisin õlut
ja ei viitsinud ei suutnud
midagi teha
sest me oleme tülis
järjekordselt
ja tülisolek röövib
kogu energia
ja mõtlemisvõime
tülliminek oli naljakas
ja seekord vaikne
sa panid järjest peale
netist muusikat meestelt
kellega sa unenägudes vahekorras oled
ja erinevalt magamistest minuga
saad ka orgasme
ma kuulasin muusikat
me olime joonud
püüdsin tükk aega
heas tujus olnud
aga jäin üha kurvemaks
ja pea vajus üha madalamale
poole michael jacksoni
give into me
loo pealt
kargasin metsloomana püsti
tirisin jope selga
ja läksin
naeratades uksel selgituseks
give into me michael
see oli paar päeva tagasi
ukraina revolutsiooni ajal
me vältisime helistamist
aga eile õhtul
ei pidanud ma siiski vastu
helistasin
sa olid kuskil külas
jõid koduveine
eriti lõbus sa polnud
hiljem koju sõites
helistasid mulle
telefoniga juhtus miski
ja poole kõne pealt
ei kuulnud sa enam
mis ma räägin
sellest hoolimata
rääkisin ikka edasi
ja sa ütlesid vahele
hallo ma ei kuule
hallo oled sa veel seal
pärast seda kõnet
ma ööseks sinu poole
ei läinud
istusin hommikul viieni
oma köögis
puhastasin ära kaks kilo
küüslauku
ja kallasin krehvtise
marinaadiga üle
tänasel õhtupoolikul
ostsin pannkoogijahu ja piima
ja küpsetan poolpimedas köögis
üksinda pannkooke
päkapikud on küllap
akna taga
sisse ma neid ei lase
ma ei taha hea laps olla
ei tule meeldegi
millal viimati
pannkooke sõin
võimalik et 6 aastat tagasi
kui elasin veel
koos oma lastega
ja sain neile
pannkooke küpsetada
ja nii meenutada
oma lapsepõlve
sest pannkoogilõhn
viib tagasi lapsepõlve
segan tainast pikalt
tigedalt ja põhjalikult
ja lasen tal seista
nagu pakil õpetati
istun taburetil
põrnitsen tainast ja ootan
kuni ta pisub liguneb ja kerkib
valan tulisele pannile
rohkesti särisevat õli
ei koonerda
kelle jaoks mul enam
sente kokku hoida
kui olen viiekümne ühene
ja küpsetan üksi
räämas hämaras köögis
iseendale pannkooke
mis nüüd enam ei toogi
meelde lapsepõlve
mitte midagi ei too meelde
söön tuliseid kooke
mis kõrvetavad suud
ja rüüpan kõrvale
olavi külma hapukat moosi
köök on tossu täis
nutta ma ei taha
ehkki see arvatavasti aitaks
jõuluaeg on suurim
enesetapuaeg
selja taga pime november
tiksumas tühjavõitu detsember
ees raskeltedenev üksiolek
armastusest rääkimine
on veel totram kui juurdlemine
magusvalusa surma üle
sina armastusest ei räägi
mina räägin harva ja siis
kibedalt ja irooniliselt
eelmistes armastustes läbipõlemine
ongi meid ühendanud
aga tundub et taoline
tuhk ja tõrv hinges
pole piisav sideaine
et uut suhet koos hoida
küpsetan uusi ja uusi
pannitäisi
mugin mõrunäoliselt
ja punnispõsi
ja siis helistad sina
mis sa teed - küsid
küpsetan pannkooke
vastan täis suuga
jään ootama mida räägid
sa oled lahke
ja mulle jõuab kohale
sa tahad suhteid siluda
aga sa ei mõista
mis minuga on
püüan vahele öelda
mis minuga on
aga sa räägid ise katkematult
ma ei suuda seda taluda
et sa mind kuulata ei oska
ja ma röögatan
su peale täiest kõrist
ühes käes särisev pann
teises kahvel poolsöödud koogiga
telefon õlaga vastu kõrva surutud
sa vakatad
ma tean et mu röögatud kostis läbi poole maja
siin koidus kuuleme iga päev
üksteise eludest ühtteist
okei vabanda et helistasin
lõpetad sa kõne
ja ma küpsetan
hambad tangis
kuni tainas otsa saab
unustades end mõttesse
kuni pann suitsema hakkab
ja pistan mornilt nahka
viimse kui kõrbenud koogi
olin röögatanud mõistes
et sa ei mõista mind
ja ei viitsigi mõista
helistan tagasi
ja seletan rahulikult
mis olukorda
sa oled mu pannud
ja küsin kas sa saad aru
mida ma tunnen
sa kuulad sõnatult
ja vastad
et ei saa aru
sest pole olnud
sellises olukorras
tunnen et mind on nullitud
maigutan suud
olen tükk aega vait
olgu ütlen ma lõpuks
ega ma siin üksi
eriti õnnelik ei ole
kas ma võiksin siiski
sinu juurde tulla
ja sa vastad
sama lihtsalt kui enne -
muidugi võid
lükkan siibri kinni
tirin jope selga
lähen pea maas
ja ei saa tükk aega sotti
et olen õnnelik
kui sind lõpuks näen
on kõik selge
nii sulle kui mulle
kõik mis me vahel
on juhtunud
vaatame telekat
mida ma eriti ei salli
musitan ja kallistan sind
mida sa eriti ei salli
aga talud stoiliselt
nagu mina telekat
kui keppi teeme
sa enam stoiline pole
ja kui asi läbi
nendid tundetult
et kohale see sulle
ei jõudnud
ja see on mulle
kehvnoi
kuigi etteaimatud uudis
istun hommikuni
nüüd sinu köögis
ja mul pole
mitte mingit tunnet
kuidas need asjad küll
nii kiiresti vahetuvad
äsja olin audis
siis õnnelik ja kerge
nüüd tundetu
mis homme tuleb
mine võta kinni
labiilne elu
on siiski etem
kui läbivalt depressiivne
pole mingit tahtmist
ennast jõuluajal tappa
või jälle üksi
pannkooke teha
kõrbehais ja rasvaving
püsivad mu kütmata köögis
kust vahel läbi astun
ja tuletavad mulle meelde
mu röögatust
ja juhan viidingu ridu
mis sa tundsid naine
kui ma röögatasin
kui sa tundsid
tundsid küll
ma tundsin et sa tundsid
ma ei mäleta
mis kuus viiding ära läks
või kas see oli pime
jõulueelne aeg
talvel see justkui oli
ja mitte suvel
kui ta sündi
nagu ikka suviti kevaditi
ellu ärgatakse
aga igatahes
ei saanud ka viiding
ühest ja teisest aru
näiteks naise tunnetest
pärast mehe karjumist
ja see ühendab meid
vist üsna paljudega
igal aastaajal
:::
olen jõudnud seisu
kus mul on
ainult üks paar pükse
muret see ei tee
ainult kui pessu panna
ei saa päev otsa
õue minna
aga milleks soetada
teine paar
kui polegi tahtmist õue minna
ja ma ei tea
kui kaua ma elan
keskea kriis on siis
kui riided
on lastega samad vanad
nüüd on mu lapsed
sellest püksipaarist vanemad
kriisid on seljataga
ja keskiga vist samuti
pigem ootan huviga
kas tuleb nii kõva kriis
mis suudab korralikult kõigutada
teen loetelu mis kõigutaks
rooste jürgeni surm
veel mõnede inimeste surmad
lahkuminek laurast
eesti taasokupeerimine
ja rohkem ei tulegi meelde
loen siis üle
rooste laura jah
jumalat ma maha jätta ei saa
ega tema vist mind
abstraktne imaginaarne
ei koti enam suuremat
pidevad kriisid maailmas
tunduvad olevat kunnide
mängukannid
need püksid
on head ja tugevad
laura vanaema
tegi veel sääred lühemaks
kahe haiglaskäigu vahel
kui teda opereeriti
need käivad veel
hea mitu aastat
või nagu isa ütles
mitu valitsust
kui ma neid vaatan
ega nad ütlema ei tule
meie olemegi püksid
milles sind põletatakse
maximas nägin taunot
imestasin
sul tööpäev juba läbi
ma ei käinudki tööl
ema just suri
põletan ta ära
on asjaajamisi
noogutasin mõtlikult
tauno oli ema surma
juba tükk aega oodanud
nüüd sai lugu lõpuks läbi
tauno võttis kuus purki
soome džinntoonikut
ja vaatas et ma vaatan
ja kommenteeris
need on head kanged
kuuekraadised
hakkab ikka sarve kah
ma tean tauno
laura joob mul neidsamu
rääkisime veel surmast
ja inimeste põletamisest
mõned naljajutud
ja viipasime uksel
eks varsti
näeme maximas jälle
:::
öösel kell kolm
olen ikka alles täis
ja ei saa und
istun diivaniserval
ja kallan makku
mahla ja vett
et kainemaks saada
ja magu hakkab korisema
nagu sügisene radiaator
sa ohkad oma teki all
tean et sa ei taha suhelda
istun ja tahaks magada
aga ei julge voodisse minna
sest ma tean et haisen
ja sa võid läbi une
midagi mürgist öelda
ja seda ma ei taha
voodiserval istuda
on jahedavõitu
ja uni on
ateljeesse minna ei taha
kööki minna ei taha
sind segada ei taha
vett ja mahla jooks veel
aga ei taha
et kõht jälle
valjusti korisema hakkab
aga kui sa äratuse helisedes
avastaksid mu voodiservalt konutamast
nagu haleda etteheite
oleks lugu hapu
kus see minu koht siis on
hea et ei pea kirjutama
kirjandit
minu koht elus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar