selleks et osata minna
tuleb kysida
syydata lõke ja
sysi ka
haarata käsi ja
pysida
rattast lahti end valusalt
nysida


-----

vähe kasu sekstandist
kui ei osata otsida
taevatekilt õiget märki
juuliöö labyrint yhes
tyhjas tartu linnas
soe kylm soe kylm
pehmed käed ja
tolmukarva pinnas
hinge otsas pael
veel kannab
kannab kael

nahktagil tuul
ja leegil roheline helk
ytlemata jäänu suul
ja puudutus pelk
kes julgeb syttib põlema
ja valib elu surma
mõlema
aimad ise tydruk
liig hilja lahkuda
kyynal põleb aga parafiin
hakkab peagi
tahkuma

-----

iga haigust ei
leevenda meri
haigusloost avaneb
rikutud veri
põlvkonnad nukrust
ja rumalaid mehi
asjatut lootust ja
yksikuid kehi

---

ma olen seitsmes
pika varjuga mees
leia endas jõud ja tule
paat on mustas vees
mustlase needus ja
jõgi styx
maailma pole meie on
ja põrgu see on
igayks

---

kopsudes on laigud
tähetolm
tahvlil vastuseid on
ette nähtud kolm
tom waits ja odav iiri viski
igatsus ja peagi saabuv
mitte miski
mööduv maastik
meie peatus
ilma nimeta
aga ma ei välju rongist
ilma sinuta

----

ainus moodus uinuda on
ennast surmata
trykimusta juues
ära kurnata
joostes üle ääre
alla kukkuda
pudel tyhjaks joodud minna
tukkuda