näen telliskive tärkamas
kevadekarva
õhtuse linna pisarakanalitesse
kogunevad kirjud kassid
hingavad vaikivad
kurbuse kesta seest
piisku märga mulda
synni mets ja suudle neid kõiki
--
koridoriesteetika viimane sõna
on tyhjad näod
suletud uste molbertite taga
joonista igale uksele
keda kohata soovid
--
olen ilus pakend ekraanil
olen mandariin koori mind lahti
apetiitne ja noor
rebi paremale
su sõrmed on suured ja soojad
--
termomeeter näitab kell yks
palju tuleb veel rohkem jääb ära
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar