mus muusika m2ngib mis heljendab ja laskub yha sygavamale mu kilulehkavasse ja fosforhelendavasse hingekonservi
yritan todant puhastada qid n2iliselt on sulget k6ik aistingud ja valugi pole enam ammu tunda
kas olen saavut surematuse kas see ongi samsaara mida nutab taga ajalugu
syda teeb l66ke l66ke l66ke l66ke ja neidki qulatades kaob 2ra taju
qs olen ma qi sind ei ole ja pole taewast sinist pole seda hetke pole enam m6nu
tunda valu qi peidan verd atsetoonipurki
mu lill mille l6hn vaid mulle pyha tundub
toida mind ja kahetsed veelgi et oled mind kannatanud k6ik need sajandid
sinult tahan vaid reetust ja tunnet olla haistud
sest l6hn on vaid minu ja vajadus end kaotada selle maailma orbiidilt
see tunne on nii sume nii vastuwajadust
sus hingematvus on peit k6ik lembet6rved
ja sulniks l6igat reousk ja kanalisatsiooniveed
must v2lja tulevad qi hommiqne peal6hkemine
qi sinisilmne aopeht mind varitseb ja ootab j2rgmist
langemist