olen põlev tiibeti munk
astraalrännaku viljatu unelm
ketserlik Luther kes naelutab
rigurvedat Wittenbergi kiriku uksele
peas uljas soni otsekui
oleks saabunud
kevad
prahasse
taevane rahu
maailma katusele
kus õitseb sada lille
vaid koolkondade arvu on
mõnevõrra koondatud
siiski surutis
mingis mõttes kuulumas vanasse maailma
mingis mõttes yrgsesse
suutmata otsustada kas päästjaks on
lootuse mantra
kuulumine
või pysimine
seisjana või kasvatajana
surnuna ehk syndinuna
lahkuma sundides hirmu
olematuse ees
ymbersynni ees
liigse enesearmastuse
sees
vaid ise kohale jõudmine on
olemus
vaid kauguse ja saladuse mõistmine on
tulemus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar