selle nimi on
automaatsus

see on siis kui
inimesed meenutavad üksteisele puruksnärituid kaltse
mida küll avalikult ei kanta
kuid kodus hoitakse suure uhkusega kappides peidus
ja siiski nad naeravad
ning naerdes pritsivad hingest limast tatti

neid kaltse
täpsemini inimriismeid
hoitakse nagu varastatud pühaikoone
nagu esimesi eesti kroone
nagu esimesi kloonitud armastusi

see on kojamehepoliitika
unustatud igaviku lihtsakoelisus
vabade meeste vabad valikud
vabal maal kus sõnu ei kardeta

selle nimi on
demokraatia

see on siis kui
polaarinstituudid sulavad
prostituudid surevad
mustlaslapsed kerjavad

see on siis kui kõigil on oma kihk
oma kloonitud iha
rahuldamaks oma puruksnärituid unistusi
pistmaks neile paks ja karvane munn tulevikuvittu