on valimisstuudio Mali moodi
ja erinev kevad mu läänis
kuis nukrusel on mitu nime

neist yks on tulevik

Meelis Oidsalu kirjutab Loomingus ikka kuradi ilusasti:

Kapihomod

Jaqcues Brel laulab ikka kuradi ilusasti.
"Ne me quitte pas-ära jäta mind,"
ütleb ta, nutuvõru ümber suu.
Kui traagiline on elu:
kuulus Brüsseli laulik palub pisarsilmil lihtsat Tallinna meest.
"Je deviens ton chien-minust saab sinu koer," lubab ta.
Aga ei.
Mul on põhimõtted, Jaqcues.
Mul on naine ja lapsed.
Mul on Eesti isamaa.
Je ne peux pas.

Jacques lõpetab.
Mina hakkan tolmu imema.

pihtimusi mässulisest aastast 09

6lilompides n2ed sa vikerkaarev2rve
mis ytlevad sulle
k6ik

_________________________________________________

v6imsa tuule rypes istud vaatad
m6tled miks on kylm see ilm miks on ta
sinisilmne kangekaelne kole
praagitakse sind ju synnist saati
istud vaatad mõtled miks kyll elu raudteid m66da jookseb
miks kyll miks
on 6lud kylmad ilmad kylmemadki veel
miks kyll oh
kyll miks

_______________________________________________________


tahaks näha
ning tunda
palju ning palju vähem
sinu enda fotogeenilisest elust,
sinu ja minu
moderniseerumist
soosib vaid kasteet

____________________________________________________________

kui kiirelt lendab mõte
kui kaua haihtub ta
kui ta üldse tekibki
kõnnin ära ma

palju on sul mõistust
palju kaalub see
märkan ma vaid võikust
üle maa ja vee

___________________________________________________

kes vaatab tagasi
see ei pöördu
kes ihaleb
see ei naase
kes mõtleb
see ei oska
ning see kes teab
see ei räägi
mitte kellelegi

______________________________________________________

aastad mööduvad
jääb alles vaid aegumatu sügis
ja möödapääsmatu tahtmine
lahkuda

________________________________________________________

istun kohvikus
muutuvad kuufaasid
sulguvad laud
purunevad klaasid

istun kohvikus
sulguvad uksed
vaid sinu silmadest
voolavad siiamaani pisarad

________________________________________________________



elagu õlu
ja mahamagatud psychoterror
kell 22
kui tänavad püdelad on
ning sinu pea
juba ammu tinast raskem

______________________________________________________

elame, näeme
kas jumal oma perset
ise pühkida oskab

____________________________________________________

osta mulle valu
osta mulle tusk
palun vaata mulle ka üks odavam viha
ning ei keelduks ma ühest värskest masendushoost
kell 23:43

__________________________________________________

ühel teisipäeva õhtul läksime mina ja Slavik välja. me otsustasime lõpuks sellele kõigele pasale üks ilus ots teha . võtsime minu garaažist vanaisa vana jahinoa ning läksime aeglase sammuga Kabeli metsa . kell oli 22:19 . juunikuu lõpp. õues oli veel väga valge .
me pidime seda üksteisele tegema . Slavik oli esimene .
purjus peaga polnud pikka mõtlemist ning pärast oma viimaseid sigarette pistsingi talle noa rindu . see oli õudne vaatepilt . ta nuttis valust . ma võtsin noa kiiresti välja ning karjusin talle :
"СЛАВИК, БЫСТРЕЙ !!! " , raputasin teda õlgadest , kuid ta enam ei reageerinud . ta enam ei kuulnud . ta oli läinud .