mu kodumaa on armastus de facto
meid hoiab toitjakaotuspension

see kõik on väikese maa
idapoolseim provints
siit tõuseb päike ja
vuravad rahvast pilgeni täis autobussid
igayks erinev
numbriteta systematiseerimata
nagu me kõik
arengukava exceltabelites
kes arvas et
mõistis graffitit kui kunstivormi
sõõm mooni mõni pilguheit
yyrimaja koridori
kus kapsasupi ja kusehais
kannatab välja kõik iseseisvumised
provints kus
lehvib trikoloor
yllalt ja kyllalt
valge ja sinine
kysite kuhu jääb must
uhkus ja au on punane
provints kus
veel mõni ehk arvabki
et seljataha vaatavad vaid
need kel on põhjust
provints mis
myrgitab ja toidab
neid sadu ja sadu endasuguseid
mida pseudohipid imetlevad kui
võõrnähtust või
eksootikat
ehk ka veel hetk mis
kirgastub yledoosis
roheline syst see on
karikakramäng