RAHA on ainus, mis loeb. Kui millegi kohta öeldakse KALLIS või TÄHTIS ja kui sellele ütlemisele ei järgne konkreetset SUMMAT, on tegu silmakirjalikkusega.
Näiteks öeldakse, et inimene on kõige tähtsam, või et inimese õnn on meile kallis ja kui ei määrata täpselt ära, kui kallis, siis võid uskuda - ütleja peedistab. Kas sind või ennast või kedagi teist või kõiki koos.
Kui inimese elu ja õnn oleks TÄHTIS ja tõesti KALLIS, siis oleks õnnelikke inimesi rohkem. Vaatame näiteks depressiooni. Ma ei tea tõesti lihtsamini ravitavat hingehäda või häiret. Võta miljon krooni, anna see inimesele sularahas. Lisa üks ilus maja, või suur korter. Lisa veel üks Ferrari ja veel üks Range Roveri džiip, anna see kõik inimesele korraga ühel päeval üle. Nii, siis lase ravimil mõjuda. Kuu aja pärast kutsu patsient ülevaatusele. Kui depressioon ei ole kadunud, lisa veel miljon või paar. Vot nii tuleb teha, kui inimese elu ja õnn on tähtsad ja kallid.
Ah et ei ole nii kallid? Kui kallid siis on? Et depressioonis politseinikele pakutakse võimalust psühholoogi juures käia? Palju sellele kulutatakse? 50 krooni ühe politseiniku kohta kuus? Vähem?
Just nii KALLIS on inimese õnn. Kolm taala. Ja kus on kirjas, et elu rohkem maksab? Maksab? Mina ei usu. Ma ei tunne. Mulle tundub, et enamus inimesi maksab kusagile viie dollari kanti. Ja need, kes maksavad rohkem, maksavad ise.
Ma ei ütle, et raha on elus kõige olulisem. Ei. Ma ütlen, et ta on fundamentaalselt oluline. Me oleme ju inimesed. Mitte loomad. Loomadel on vaja õhku, vett, süüa. Mõnel ka sooja ja mida veel. Inimesele on vaja hulga rohkem asju. Ja neid saab vaid raha eest. Inimene ei saa olla õnnelik, kui ta saab hingata vaid korra kuus, siis kui on hingamispäev. Hingata on vaja kogu aeg. Kopsud peavad kogu aeg töötama. Ja kuni sa hingad, pead sa kulutama. Ehk siis - raha peab olema nii palju, et jätkuks. Kui ei jätku, siis on vähe. Siis sa pole VABA. Siis sa pole INIMENE.
Igal varahommikul läheb maailm väga vastumeelselt käima. Väga palju inimesi hakkab vastumeelselt hommikul toimetama. Osa neist selleks, et hulka vastumeelselt ärkavaid inimesi nende töökohtadele toimetada. Külmad ja porised tänavad. Kurjad ja kibestunud inimesed. Lähevad oma ainsat elu peenrahaks vahetama. Ilma mingi lootuseta. Või siiski - lotovõidu lootusega.
Ja alles päeva peale ilmuvad välja muidusööjad - rikkad, kelle lõbustuseks kogu see asi, mille nimi on maailm, eksisteerib.
JUMAL ON RIKAS.
Ah, kurat, ma ju tean, et enamust kultuurist on vaja vaid selleks, et saada elus mõni hetk läbi ilma elamata. Ilma kulutamata. Näiteks kino ja teater ja raamatud. Miks neid vaja on? Et saaks ilma igavust tundmata natuke aega ühe koha peal istuda. Sa kulutad vaid väga väikese algul kokkulepitud summa. Kui sul on raha, siis ei peatu sa peaaegu kunagi ühte raamatut lugema. Milleks? Elada seda kõike on ju palju huvitavam.
K.Kender
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar