taob vastu l6ugu naivistlik unelm ropp
ja j2rgi j22b see agul majad kivid keldrid sopp
olen petetud ja mitu korda leitud
maha visatud ja taaskord sinu vahel peituv
siis karjun erkneoonse paela järele
või oli mitu neid kas rohkem sinu käsi
enam siin ei maabu kordki rohkem ta ei saabu
ma ei pane enam tähele
olen ilmetu poeet ja olematu sysi
olen miski veel mis midagi ei kysi
pole vahet polyteismil ega sinul
nii mitmeid kesti peidad endas sinu s6nul
kui sajab valjult pole mindki kohal
ryypan veini lahkan eksistentsialismi
vaon koridoris viimseid k6rgeid m6tteid
taastun pohmeluse nihilismi
sean kilbiks enda ette egoismi
ja olen ikka sigalahe m2rter
sa vaagid minus nähtud jumalikkust
kuid loobud-näitad rutusti mul ust
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar