biojäätmed

põlev ihutung seguneb kaotusvaluga
silmad pöörlevad nagu satelliidid
seisan pimedal barrikaadtänaval
ootan oma kuuli
sinu pehmeid huuli
vasta mu karjetele
vasta mu painetele
vasta mu saamatusele
  lõhkuda
iseennast 

__________________________________________________________

kardinad avanevad
õpetaja voolib lapsele pähe
lugemisoskust
peamiselt siiski kirjutus
milline vale
silmad torgatakse välja
kiidetakse tormiliselt
saal täis ovatsioone
kuldseid roose
jumalaspermat
uhkesilmsed presidendidki aplodeerivad rõdudelt
kust küll tuleb mu rahva peetus
sinisilmsus
kuhu kaob ta
meelekergendus
pimedas rüpes vaigistan tühjuse elukarjeid
hoian teda hellalt nagu
 Maarjamaa tulevikku
silmad on raskusest märjad
oleks vaid keegi kelle õlale
end sinikatesse pühkida
kelle silmasaamatus ei petaks
kelle armastus ei teeks
vastamata kõnesid
kellel poleks üldse
massikommunikatsioonivahendeid
leidke mulle selline inimene
ja te saate pöörase kurbuse osaks
ja te saate meeletu unustuse osaks

_________________________________________________________

kuplirooste peegeldab kust
VAIKUS VERITSEB JA KÕIK ME OOTAME
emailitud jefreitorid valvavad kroonitud vabadust
INIMESED VAATAVAD IMESTUSES
milline väljapeetus milline rüht
KAS ON SEE JUMAL
seon silmad kinni ei suuda enam taluda
KUUIRVET MIS RAIUB MU SÜDAMETUNNISTUST
vastutasuks oma silmakirjalikkusele
NÕUAN TEILT UUT LÕPPU
marutõbised krantsid vantsivad mu kõrval
NEIL ON USKU AUTORITEETI
kui see on nii siis lendame
ÄRA SIIT
ÄRA SIIT
ÄRA SIIT