kaanin end oimetuks järjekordse
sinise esmaspäeva hakul
vaikus tapab kõik ja taevaski on juba suht tume
ja selline
nukker
või kuidas öelda
kardan oma toa seinu
alati enne magamajäämist
katan näo poolenisti tekiga et mitte neid tahtmatult seirata
aga
mis mul teile öelda on
või endale
sittagi
sittagi
sittagi
kevad on peagi käes ja
lumi sulab
õlu ei hakka enam pähe
suits ei aja köhima
vastik vastik
iiveldama ajab see
korralagedus minus endas
vanaisa ütles mulle kord et
siis kui viimne usk on kadunud ja
loota pole enam millelegi
siis varestelt leiad alati tröösti
olen juba korduvalt maininud et neil on imepärane võime inimesi
hukka mõista
seda mul nüüd just vaja ongi
kuid kes küll ometi
tuleks ja hukaks mu
kuid kes küll ometi
tuleks ja mataks mu
kui kõik see nali üks kord
kui kõik see nali üks kord
läbi saab
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar