sinine esmaspäev

kaanin end oimetuks järjekordse

sinise esmaspäeva hakul

vaikus tapab kõik ja taevaski on juba suht tume

ja selline

nukker

või kuidas öelda

kardan oma toa seinu

alati enne magamajäämist

katan näo poolenisti tekiga et mitte neid tahtmatult seirata

aga

mis mul teile öelda on

või endale

sittagi

sittagi

sittagi

kevad on peagi käes ja

lumi sulab

õlu ei hakka enam pähe

suits ei aja köhima

                                                                   vastik vastik

iiveldama ajab see

korralagedus minus endas

vanaisa ütles mulle kord et

siis kui viimne usk on kadunud ja

                                                         loota pole enam millelegi

                                                     siis varestelt leiad alati tröösti

                       olen juba korduvalt maininud et neil on imepärane võime inimesi

hukka mõista

seda mul nüüd just vaja ongi

kuid kes küll ometi

tuleks ja hukaks mu

kuid kes küll ometi

tuleks ja mataks mu
kui kõik see nali üks kord

läbi saab

hetk enne vabariiki

ma olen edda paukson
ma olen mihkel jaakson
ja ennekõike olen
ma hoopis keegi muu
ma olen internet
olen vabalt pritsiv sülg
kinnimakstud kabinet
värvimuutev nahanülg
ma olen kutseri blogi
olen rahulolu
kapitalismi lahja lobi
ja tihti enam kui elu
-------------------------
kirjutan otse bloogi
nagu improviseeriksin
imemist
vajutan ekraani kokku
et mitte taluda
su äraminemist
----------------
kilukarplikult kitsas linnas
on kirikuid peagi rohkem kui
Ostukeskuseid
kuid kus poodleb jumal
ja kui siis
milline neist

(seal kus all hind)
(seal kus teised ees)
(täna uksest ma sisse ei astu)
(olen omaette)
(mees)

siis kui mõelda purjus peaga pingsaid mõtteid

minu suurimaks eksimuseks
on mitte kohelda kaaslejaid
lihatükkidena

isegi kui unustan
alati proovida neid võtta kui
inimest










aga vahel võtta neid
vägisi


ja väga vahel
võtta neid sinuna


jah see on küll rumal

aga ütle siis parem

mis on kui ma ei taipa mis

saab
-----------------------------
juhul kui teed on jäätunud
tahmatud tuhmi tuisuga
ei kehti ettekirjutatud kulgemisejooned

kaks tähte on keerulised
kaks tähte on lähedal
lasen kõlada näljas
ulul kähedal

------------------------------
tipptunnil
linnaplatsil
meid ei nähtud
vaid tundmatutel tundidel
kaotatud õuehoovidel
olime alles
sina minu jaoks kõiksus
mina sinu jaoks
ei teagi veel mis
keeruline oleks näha teiste sisse
ja kas tahakski

ma ei pelga lihtsust kuid
armastan komplitseeritust
kuna oled seest
siiruviiru
pealt kullakarva
keerad mulle samamoodi peale mitu tiiru
mõeldes sinust siiski haruharva

kas on veel mahti lahkuda
-----------------------------
et kuidas siis jääb
kas mina või mina
sülitad mulle näkku:
"kuradi egoist"
aga armunud oled
just sellesse
minu olemisesse

naera
palun
naera
ja usalda mulle
oma hind
---------------------------------
silkan üle raudtee
sigaret hambus

kadunud on lumine

loogika
---------------------