leia mõte pealkirjas. diskuteeri ja lasku produktiivsetesse vaidlustesse. sina oledki too Täht. kalender mu seinal on kahanenud vihikuformaadisuuruseks, mul on kolm peotäit uut ja vana raha nagu muldagi mida hauda kaasa annan, aga kergemaks läinud sellest kohe kuidagi ei ole. hakkan vist järgima vanausuliste kalendrit, et olla kauem aastas mida ei pilastaks kultuuripealinlus ja niidi ajuvabaduse nõela taha ajamine. kuigi tegelikult on see nõel vist alati oma niiti oodanud ja ootab alati iga nelja aasta tagant. sitta sellega ütles christos. kas salvitu ja viljatu on sarnased? ja kuidas tunnen neid ära tänaval? pole vist õige aeg ja koht
naabermajaga vahetatud vihakiimlevaid pilke üles täheldades saab kergesti minna vaimselt viljatuks. vajadus siia kirjutada oli olemas sest nagu tänavalgi, milleks on sein kui sellele ei kirjutata? või ei maalita pilti, kus idüllilises metsatukas manipuleerib flooraga Gaia. ning kus sajaks haakriste. kes peab neid päikesekildudeks, kes holokaustiks, kuid floorale on need tülikad teravikud mis kloroplaste veristavad. temal on lihtsalt ükskõik. pole vajalik, et olemus peaks pelgama külma ja monokoloorsust. põhi võib tähendada nii nordi, kuhu puhub tuul. aga ka PÕHJA
lumel on sinust ükskõik
ka kuusel on sinust ükskõik
rebasel on sinust ükskõik
kui sa teda ei torgi
mida loomulikult teed kuna oled vormitud tahtma
seejärel saama, tarbima ja tootma sellest mida oli tarvis
saasta
jah isegi su oma toal on sinust ükskõik sest milleks armastada kujunditest ja kusest koosnevat ollust
või nii arvab tema
selle jaoks on KUUL
kas nüüd siis Muutuste Tuulte paistel oksal kõõludes hakatakse armastama rohkem üksteist, hakatakse tolereerima musulmane ja mitte alluma kaele, kes on pärit sellest ajast kui
kellegi sulg või sõna
äkki piits
sidus omavahel mingit võimu
mingi vaimuga
lihtlabane perverssus küll aga
nii meelitav ja vaba
olla oh oh oh hoo
"Sügisballis" nägi Theo garaažiseinal sõna: "kana"
mina näen majaseinal sõna: "stalker"
kas personaalne austusavaldus Tarkovsky loomingule
või mingi tundmatu tung kirjutada see sõna majaseinale
vastandumiseks triviaalsusele ning kõrgemate eesmärkide saavutamisele keskendunud hingeosa arütmiale
keeruline aga sõnad kipitavad randmetes ning sõrmepadjakestes, kuna vaikuses on kergem väljendada oma mõtteid kui dialoogis
tänu asjale mis nimetati Progressiks, kuna muud edasipüüdlikud sõnad olid otsa saanud. tumm väljendusviis pole muidugi halb, aga keerab kinni su verbaalse võimekuse kraanid. ja kurat, väiklane nagu ma võin olla ajab meele mustaks küll kui sina kas soovid vestelda või mis veel hullem, oluline on sinu kuulamisoskus, aga seda õnnistatakse haigusega. ent milleks kurta
Edasi. Selletõttu, et mind niikuinii ei loeta, võtan endale julguse siia kirjutada lihtsalt meelesmõlkuvaid asju nagu näiteks üks idamaine luulestroof, mida lugesin novembrikuisest Loomingust Peet Lepiku artiklist "Andres Ehini lulemaailma arhailisest arhitektoonikast." Peaks ühtima kõigi nõuetega, et vabandada välja mu meelevaldset trükise hakkimist.
""Ma küsin: "Kelle jaoks sa oled nõnda kena?"
Ta vastas: "Endale, sest elan ühtsusena!""
selle autoriks siis Abu Said ben Abi-l Heiri. XI sajand.
Miks see mulle meeldis? Artiklis väljendab see sufide ja Ehini luulekunsti kõiksusetunnetust, (kas jumalale??) millelegi sõnulseletamatult kõrgemale lähenemist. Minule kajastus esmapilgul küll kaugelseisev ja kättesaamatu, aga kindlasti mitte ületamatute barjääride taha jääv kõrbenirvaana. Christos kõneles hoolivusest, ligimesearmastusest ja jutlustas ARMASTUST. Kuid ons vastaja teinud maailmale sellega ülekohut, et kingib oma kenaduse kõiksusele, sealtläbi jagab iseennast iseendaga, on jõudnud tõenäoliselt vähemalt mingi selgushetkeni ja tasakaaluni? Kui ühtsus tunneb valu ja vabadust saab temast rääkida, kui millestki eksisteerivast, aga seda olemasolevat ASJA X pole veel meie võimuses ära kasutada, täis kritseldada või maha jätta. oo femme fatale.. oo...
Mida on nüüd veel edasi oodata? Tuleb oodata vähenõudlikku ekstraordinaarsust sest selles ongi rahulolu
naabriruloo peidab püüdlikult pilke
ent näen läbi pilu
kuis ujuvad VAALAD
nii jõhkralt ebakõlaline
vaid ingel istub ventilatsiooniava kohal
ja laseb hernepüssist
majesteetlikuid loomi
Headööd.
ühele majaseinale, mida ma juba väiksest peale tean, on vene tähtedega kino kirjutatud. see kirjutis on mulle alati silma jäänud. vanasti ma ei saanud üldse aru, mis sinna kirjutatud oli, siis õppisin kirillitsat lugema ja päris palju hiljem sain teada samanimelisest bändist ja nüüd mõtlen ma alati, kas tegu oli austusavaldusega tsoile ja co'le. vist oli. või siis mingi tundmatu tung. või siis mõlemat korraga. ma ei tea ka.
VastaKustuta