aga ei ole. märkamatult kirjutab jaanuar ennast korstnasse, aken laseb külma läbi ning lund sajab üha juurde. mingit vajadust millegi uudse järele ei ole. neelan vana prahti endasse, et seda sünteesida vingeteks asjadeks. tahaks müüa ja olla kuulus. eriti vinge oleks olla müüdud kuulus kirjanik, veel parem kirjanik kes müüb oma kuulsust või hoopiski kuulsus kes müüb oma kirjanikulikkust. kui läheb hästi (halvasti?), saaks olla alati ka mittekeegi, kes müüb kõike ning saab selle läbi vabastatuks igavesest ümbersünniahelast. ma ei räägi budismist. religioon on kaup nagu iga teinegi, samamoodi ka kõik dalali-laamad ja pühad tõed. ma räägin sellest mis on hetkel oluline. rahvas barrikaadidele, hiljem saab poolmuidu korvitäie kartuleid ja üksteise peale näpuga näidata. kas pole ahvatlev
täna sain ma imelise e-kirja kelleltki Edgar Savisaarelt. see on kahtlemata pretsedent, sest ma ei saa just tihti niivõrd isiklikke ja informatiivseid kirju. kiri rääkis sellest, kuidas meie moodne majandusmudel sundküüditab inimesi mujale tööle ning mida saab selle vältimiseks ära teha üks lillelise kettaga K. kiri polnud kindlasti mitte lausloll, küll aga tundsin ennast vaimselt küüditatuna, kuna minu poole pöörduti kui "hea tallinlane". veel ajas meele mustaks tõik, et hr. meer peab käima ilmselgelt laevaga Soomes. mis on kahetsusväärne aatomiajastul, kui on olemas raketid, amfiibautod ja valentinipäeva laulukonkursid. aga ka mitte see pole oluline. loomult lombakas valimissüsteem ei luba rahvast esindama niikuinii neid, kellel oleks selleks nutti või kogemusi, vaid neid, keda on nähtud vallamaja tantsuõhtutel, televiisori reality-showdes või kes on niisama ilusad. teha pole siin midagi ja jääb üle vaid loota, et jätkuks ikka toredaid perepidusid, kust leida omale meelepärane kandidaat. töö on sealpool sood raske ja tavainimesele mõistetamatu. eestlasele omase kadedusega ei suuda kuidagi otsustada, kas vajutada rohelist või punast nuppu, kuna võtta tahaks ju mõlemat. algab psühholoogiline duell, millest tervelt väljatulemiseks peab omama eelnevaid artistikogemusi
kummaline on kõndida mingi riigi tänavatel, mille elanikud võtavad vaikides vastu ämbritäied rokka, kuplitäied lausvalesid ja kuhjade viisi poliitpornot. tõmmud naised-mehed Alžeeriast samalaadsed pole. kannatust neil varus, aga kui oli vaja sitt president maha võtta, seda ka tehti. katsu sa siin nurgataguse kabeli kojameestki maha võtta. diplomaatiline või pseudopsühhopaatiline puutumatus on meil kõigil. see kes karjub, on kas kibestunud ja loll kultuuriinimene, keegi muulane või siis Isik, keda keegi niikuinii ei kuula. selliste jaoks on olemas Kaval Jänes ning Lamav Lang, kelle kühmus selg peatab iga kiiruseületaja
väga hea on näha tulemust, millele oled ka ise panuse andnud
eriti meeldiv on käia värvilises linnas ringi, teades, et oled iga kirju plakati ruutmillimeetrikese õnnelik omanik
hoplaa!
internet on tore asi küll, kuna siin on kirjamees, muusik või jurist isegi see mr. X, kes muidu vanarahva ütlemise järgi kärbsele pesa punumisegagi hakkama ei saanud. vaata ise, kui kõvasti ma kirjutan ja millised ütlemised on. hõngub lausa väärtusliku lugemisvara lebra
mõneti on mul siiski ütlemata halb olla selles anonüümsuste ja isikuvarguste rägastikus. kahtlustan, et nii palju on jäänud olemata ja liigagi palju on olnud tänu sellele, et minu vastas ei ole mitte inimene, vaid klõbisev ükssilm oma keerukate mehhanismidega. üks kõige paremaid olukordi on see, kui oled suutnud jätta enda vastas olevale inimesele ka tõesti hea ning aruka mulje, sest sellisel juhul võetakse sind sinuna selle pärast kes sa oled (või siis olla oskad?), mitte sellepärast mida ütleb facebook või messengeri nimi. igatahes on kergem ära näha, kellega tasub rääkida ja kellega mitte.
surnud silmadega inimesi tuleb vastu ja seistes mantli ning tanksaabastega kusagil sissekäigu ees ei tunne ma mitte kui midagi. ehmatus! siinkohal oleksid pidanud tulema sõnad: jälkus, kaastunne, hirm, põlgus, ülemuslikkus, aga ei. pole minu võimuses ega huvideski tuua tagasi neid, kellest läbi vaatad. kui prooviks õige olla rohkem nagu kreeklane Zorbas, kes iga päev võis imestada selle üle, miks on puul lehed või kuhu lendab sõnnikumardikas. võibolla tulebki nii elada
aga äkki on vale sajand?
sina ise oled vale
kui ajad AJA kaela oma lühinägelikkuse
suletud raamatupoe ukse ees kultuurist tabatud oletatav imetaja Nyctereutes procyonoides
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar