seda et

tasa ja targu

vaatan sust mööda ning

möödumises kostub

rongimürina kaja

sygisene torm

 sügisesest tormist tuleneb 

üks iseäranis kaunis

eksponentsiaalne seos

see väljendub nimelt selles et

minu kirg sinu vastu on 

pöördvõrdeline sinu minusuunalise

hoolivusega

elu armastus

 vähemasti oled sina

minu elu armastus

väike higipiisk su laubal

peale kirglikku seksi

imetlen su väikeseid nibusid mis 

nii kaunilt helgivad

sügiseses õhtu

päikeses

sind

näen sind esmakordselt

ning süda pole patust prii
sind tahaks tahta

elu

lõpuni