reboot ühele vanale reisikirjale

neid yksildasi silmi pikal hallikirjul teel
mil myrgimaik on juures igayhe silmaveel
ja bussiistmed täis on vihmavärvi võõraid hingi
ma istun mulle
otsa vaatab keegi

mingi

meditsiiniline.

juustepuna traat on läbi minu veresoonte
tera see mis jookseb mööda minu elujoonte
ja haigusloos on vaid kaks sõna mis on sinu moodi
kui risti rihmad yle minu aknaäärse voodi

toimikut ma keelan endal sinu kätte saata
epikriis ei paku palju lootust ära vaata
näen unes vilkuv tuluke on valges intensiivis
ja väiksed valged sõrmed on ja yle tiksuv viivis

toibudes ma kardan ulmad sinust saavad läbi
kirjutad mu välja jäävad tänavad ja häbi
ärkan yles pole punast pole pihke koos
tasapisi hingest väljub sinu yldnarkoos