teed mida tihti käiakse
kuluvad sageli libedaks
ja kasvatavad endale
õhtusaladuses jääkasuka

nii lendad siruli
talituule lõuahaakidest

ole kulgeja kes ei kysi
ole tuul
kes
ei pysi
teedelt eemal kusagil
on ehk
see
mis tõsi

ei ole suuremat ahistust, kui võtta inimeselt võimalus olla eikeegi, saada eimillekski

unenägu, millel on naise nimi, on mürk. tuleks neid rohkem

mis puutub siia õnne võimalikkus. ka õnne näilisus on tõeline väljaspool meid. keegi sureb ristil. keegi ihkab vaid puudutada kauget kätt. kusagil lülitavad su sõrmed valgust sisse välja. 

varsti on veebruar. vargsi, harva, luba küsimata langeb alla helbeid. kõik kattub õrna tuhakihiga. aknad on vait ja ei vasta. nii tuleb öö

kuukiir

nukrus langeb padjale kui
öine kuukiir
mu kurbus vajab lunastust
mu süda sinu
armastust

siit ta tuleb

siis ta tuleb
järgmine pooljaam
kus oodata raske on
trellide murdumist
veelgi raskem on
oodata sind