meie lõhe

hingan                                                    välja

seekord                                                  luban

matta ennast                                          vaikides 

kardan                                                    kahetseda

oodata                                                    nutta

kõik on                                                   kaotanud

mu silmis oma                                       väärtuse

südames tärkab                                      lootus

mis küll                                                  kunagi

ei ärka                                                    lõplikult

valmistan                                               end

hoolikalt                                                 viimseks

kohtupäevaks                                         luban

et seekord                                               pean

oma sõna                                                 luban

et seekord                                               ei valmista

sulle tuska                                               luban

et seekord                                               ei näri
läbi                                                          oma

eluköied                                                 tahad
luban                                                       sulle kõike
nihutan                                                    paigast    
Himaalaja                                                joon                   ära                                                           Baikali järve

sa vaid                                                    ära lahku

sa veel                                                     ära mine

tulvil roppuste rohket müra
äraspidiseid ukseauke
sisselangenud katuseid
türa
türa
hirmuleajavaid pauke

nende sisse on astuda kerge
lihtsameelselt jalutab jalg
on augud ja augud ja augud
ärapööratud palg
-----------------------------------
mul on nii lahedalt pohhui
veel tuimemalt kõigest ükskõik
on õhtud täis haigemat tuska
kuid seegi on võõras võit
-------------------------
veel jahedam õhk
ja musta laega tuba
veres kõrgrõhk
ja lahkumise luba
-----------------------
2050ndale aastale

ehk siis on mul midagi öelda
kindlat ja monumentaalset
kuidas olla ja tulla ja surra
hästi ja fatamorgaanselt

kui oskan siis midagi öelda
oma lõuad pean kõvasti lukus
ma midagi öelda ei söenda
otsin jätkuvalt lunastust
periooditi
saabuvas
ettekuulutatud
vääramatus
maailma
lõpus
-------------------------
syndinud sopas
KARDA KRAANI

KARDA KRAANI
.-----------------------------
veel eile ostsin uued botased
veel eile loksus linnas tramm
teades ette-homme minu matused
tuleb välja näha shikk ja
glamm
----------------------------------------------------------------------------

panin kraadiklaasi enda

PÕHJA

mul oli täpselt

39.5 kraadi vaimupõletikku

kerkokell (mõtisklusi tallinnast sõpruse pst. saatel)

mu kerkokell

sind helistades kauniks lööb aprell

kui Vassili Blazhennõi kauge kuma

täidab idataeva purpurpuine puna

on id pilet indulgents

ja mina sinu D E K A D E N T S

neid yksildasi silmi Maardu sital teel

mil myrgimaik on igayhe silmaveel

bussiistmed täis on võõraid hingi

mul otsa vaatab keegi

mingi

----------------------------------------------------------------------------

mustad tallad mõõtmas musta soppa
ootan midagi mis ammu juba olnd
mõttes läbi akna sylgan sinu tuppa
kui kergemaks saab hing ja sulnis kevadtolm

 -------------------------------------------------------------------------------

siis kui piisku krohvikarva
liigvaikselt langeb harva, harva
kustub lambipirni valgus
kustub, see on alles algus
päevad pikemaks on syndind
nagu oleks ära kõndind
säärtel sopavärvi pisarad ja sõrmes nende kadumine
kõiges syydi keegi muu kuid mitte mina
ja taastulemine

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

olen su vana laptop

mis hingab valjemalt kui kinos nähtud seks

3 sammu ettepoole

miks selles türases blogis enam keegi ei kirjuta, ma küsin? kas näpud on pidevast onanismist nii kanged, et ei jõua siis paar ridakest siia kirjutada? inimene ütles :( mul pole mõtteid, ma ei oska, kõik on nii kaka :( ja inimene taipas: järelikult on nii vaja
aga varsti on suvi läbi ja lumigi sulab pea, mis tähendab seda, et armsad kaaspeeretajad võiksid olla nii kenad ja võiksid tuua mu ukse taha kaks kasti peedikeemiat või palju õlut
siis saaks end segi tõmmata ja maailma peale vihane olla
mis pole küll taotlus aga ometi tahaks räbustada läbustada käbustada teid kõiki. INETU, HAISEV,VASTIK ja teatris ka ei käi !!!!!!!!!!! no see veel puudus
o tempora, o mores !!!1
ja vinguge veel, et ma kõiki teid ei armasta
mis ma üldse teieta teeks, täitsa tõsiselt kohe
mõni mees(naees) vaatab: oo mis ta filantroop ja suur süda, ja teil on selleks õigus, sest ma olengi SUUR
peatselt ütleski Riho the Lionheart: "sa aiad igal pool lolli juttu." see ma olengi, krõpsutan soola ning närin kapsast peale, ajan teile siin mingit vedelat paska kaela, kuid mis, ega te ometi haisu ja mõnusalt sooja lima pelga
mõistate nüüd? see on diversioon ja see on kõikjal! jõuame vaikselt eesmärgini...
tulen veel teie juurde tagasi, kui kõik asfaldid saavad nikutud ning õlud joodud

 haputrussik- helista mulle !!!!

P.S MINA OLEN KÕIGES SÜÜDI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

esimene kevadine

esimene kevadine vihm vaevleb uulitsal

eemaldab talve

midagi alles ei jää

ja meidki ei ühenda enam

miski

esimene suvine vihm nutab uulitsal

eemaldab kevadet

tapetakse tsaariperekonda

keegi ellu ei jää

ja keegi nuttagi enam ei

mäleta

esimene kevadine

esimene suvine

   tõeline puhastus